Ajalugu

Kool loodi 6. novembril 1922 Kuressaare Ehitusinstruktorite Koolina, esmakordselt võeti vastu 19 õpilast. See märgib ka järjepideva kutsehariduse algust Saaremaal.
Tänaseks õpib koolis 850 noort ja täiskasvanud õppijat.

• Ehitusinstruktorite koolist sai 1930-ndail tööstuskool, kus jätkus peamiselt ehitus-, puidu- ja metallitöö õpetamine.
• 1950-ndail aastail algas ka põllumajanduslike erialade õpetamine.
• 1960-ndail aastail kandis kool vaheldumisi nii linna- kui maakutsekooli nime, kus õpetati lukkseppi, maalreid, müürseppi, elektrikke ja traktoriste.
• 1970-ndail aastail tuli õppeplaani ka keskharidus.
• 1982 avati üle aastakümnete "neidude" eriala: alustati silmkoetoodete valmistajate õpetamist. Loe mälestusi>
• 1989 alustati esmakordselt õpetamist keskkooli baasil - vastu võeti hotelliteenindaja õpperühm.
• 1990. aastast oleme Kuressaare Ametikool.
• Aastast 1992 alustas Saaremaal tööd teine kutseharidust andev kool - Upa Põllutöökool, mis hiljem nimetati ümber Saaremaa Kutseõppekeskuseks.
• 1996. aastal loodi Kuressaare Ametikooli täiskasvanute koolituse osakond, mis paari aasta pärast arenes arendus-turundusosakonnaks.
• 1998. aastal liideti Saaremaa Kutseõppekeskus Kuressaare Ametikooliga.
• Alates 1998. a sai kool igal aastal võimaluse investeerida õppebaasidesse. Puidukuivatist sai esimene kaasaegne õppeauditoorium K-3, Upal valmis õppekompleksi II osa, 74-kohaline õpilaskodu ja 60-kohaline kohvik 2 Kassi.
• 1999. a astutati Kuressaare Ametikoolis Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing.
• 2001. a - linna õppehoone esimesel korrusel ehitati garaažidest õpilasteeninduse ruumid ja katuslae asemele kerkis neljas korrus. Lõplikult lagunes hoovis 19. sajandist pärinev kooli esimene peahoone, selle asemele tehti parkla. Tänases peahoones anti III korrus TTÜ Kuressaare Kolledži käsutusse, käsitööklassid kolisid Upale. Upal valmis ehituslabor.
• 2002. jätkusid ehitustööd linna õppehoones, valmis juuksuriklass ja õppeköök. Sadulsepa töökoda koliti Upale. Upal valmis elektroonikute õppeklass. Renoveeriti kooli aula, selle kõrvale valmis joogiõpetuse klass. Kooli raamatukogu lugemissaalist sai 20-kohaline arvutiklass. Õpetajate töötingimuste parandamiseks ehitati omaaegsete klassi tagaruumide baasil välja õpetajate tööruumid.
• 2003. a käivitus õpipoisimeetodil koolitus
• 2003. a osales kool esmakordselt Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinnakonkursil ja 2004. a Eesti Juhtimiskvaliteediauhinna konkursil.
• 2003. a lõpetati töö Suur-Põllu tänava majas ja tarbekunsti erialad koliti Kohtu tänava hoonesse, endisesse tisleritöökotta. Upal said valmis puidu- ja paadierialade õppetöökojad.
• Alates 2004. a avanesid ametikoolile investeeringuteks Euroopa Regionaalarengu Fondi rahad.
• 2005. a ehitati kooli Kohtu tänava poolsele alale juurdeehitus, milles said tööruumid uus kohvik, õppeköök, pagaritöökoda, raamatukogu koos paljunduskeskusega, auditoorium K-5 ja kolmandal korrusel 6 kahekohalist tuba õpilaste majutuse tarbeks. Samal aastal ühendati õppehooned omavahel klaasist tunneli ehk galeriiga.
• 2006. a renoveeriti kunstilise kujundamise õppetöökojad, Upa õppehoones avati 70-kohaline auditoorium, lõpetati ehitusviimistluse õppetöökodade väljaehitus. Renoveeriti õpilaskodu linnas ja restoran Kass, 2007. a sai õpilaskodu katusekorruse näol juurde 34 täiendavat majutuskohta.
• 2007. a saavutas kool Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinnakonkursil eripreemia süsteemse kvaliteedialase eestvedamise ja silmapaistva rahvusvahelise koostöö eest.
• 2007. a ühendati käsitöö- ja tarbekunstiosakond ärikoolituse osakonnaga, tekkis ettevõtluse erialade osakond (EVEO), hotelli- ja restoraniteeninduse osakond nimetati ümber teeninduse erialade osakonnaks (TEEO) ja kolmandaks osakonnaks jäi tehniliste erialade osakond (TEHO).
• 2007. a  võitis ametikooli võistkond kutsekoolide suvepäevad ja sai au korraldada sama üritus 2008. a Saaremaal.
• 25. augustil 2007. a toimus kooli 85. sünnipäevale pühendatud vilistlaste kokkutulek, mille käigus avati kooli hoovis skulptuur ja esitati esmakordselt kooli laulu (viisi autor Ülle Reinsoo, sõnade autorid Viiu Kose, Jane Mägi, Piret Pihel, Tiia Rihvk).
• 16. mail 2008 külastas ametikooli Eestis riigivisiidil viibinud Hollandi kuninganna Beatrix.
• 14.-19. oktoobril 2008 korraldas kool 700 osalejaga Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Assotsiatsiooni AEHT aastakonverentsi. Osalejaid oli 32 riigist.
• 2009 - 2013 renoveeriti ja sisustati nelja projekti raames ametikooli õppebaase linna ja Upa õppekompleksides. Projekte finantseeris Euroopa Regionaalarengu Fond.
• 2009. a teatas sihtasutus Archimedes, et Kuressaare Ametikool on Eesti kutsekoolide arvestuses esikohal välislähetuses osalenud õpetajate-töötajate, koostööpartnerite ja õpirändeks eraldatud kogusumma poolest. Valdav osa projektidest on finantseeritud Leonardo da Vinci programmist.
• 2009. a septembrist alustas kool uuendatud struktuuriga. Senise kolme erialaosakonna asemel jagunesid õpetatavad erialad kaheksaks õppesuunaks, mida asusid vedama juhtõpetajad.
• 2009. a sepetmbris võttis kool kasutusele uue logo ja tunnusgraafika. Logo autor oli kunstilise kujundamise eriala õpilane Madis Vaher.
• 2010. a detsembris Portugalis korraldatud üle-euroopalistel kutsevõistlustel EuroSkills saavutas kooli vilistlane Kalmar Sepp ehituspuuseppade võistlusel kolmanda koha.
• 2011. a alustas õpinguid esimene rekreatsioonikorralduse (animatöör) eriala õpperühm.
• 2012. a tähistas kool oma 90. sünnipäeva vilistlaste kokkutulekuga 25. augustil ning sünnipäevanädala ettevõtmistega novembri algul.
• 2012. a valmis endise võimla- ja laohoone asemele disaini- ja tarbekunsti erialade õppehoone Disainimajakas.
• 2011 – 2014 on akrediteerimise läbinud kümme ametikooli õppekavarühma. Kõik hinnatud õppekavarühmad on saanud täisakrediteeringu kuueks aastaks (nimetused enne 2013. a muudatust uues KÕSis): majutus ja toitlustamine; ehitus ja tsiviilrajatised; juhtimine ja haldus; arvutiteadused; mootorliikurid; reisimine, turism ja vaba aja veetmine; toiduainete töötlus ja tootmine; iluteenindus; tekstiili- ja nahatöö; tervishoid ja sotsiaalteenused.
• 2014. a alustas ametikool esimesena Eestis spaateenindaja eriala õpetamist. Erialale pandi alus 2011-2013 läbi viidud Leonardo da Vinci programmi rahvusvahelise projektiga Wellness, mille raames pandi alus spaateenindaja kutsestandardi loomisele, koostati õppekava, loodi õppematerjale ja soetati esimesed õppevahendid.
• 2015 sai ametikool täiendavalt 363 000 euro suuruse toetuse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest kooli õppetöökodades asuvate seadmete ja vahendite uuendamiseks. Samuti sai 76 000 euro suuruse toetuse taotlus Kohtu 22 asuva peahoone akende vahetuseks.
• 2015. a lõpuks olid kõik ametikooli õppekavarühmad läbinud akrediteerimisvooru. Kõik õppekavarühmad kannavad täisakrediteeringut kuueks aastaks.
• 2017. a 30. oktoobril avati Upal Tehnoloogiamajaka nime saanud töökodadehoone juurdeehitus. Uues hooneosas on kohvik ja õpilaste puhkeala. Juurdeehituse rajamine võeti ette selleks, et loobuda Upa õppehoonest, mis õpilaste arvu ja täiskasvanud õppijate hulga olulist suurenemist arvestades oli jäänud liiga suureks.
• 2017. a 4. novembril tähistas ametikooli vilistlaste kokkutuleku ning õhtuse koolipere ja vilistlaste ühispeoga oma 95. sünnipäeva.
• 2018. a pälvis ametikool esimese Eesti kutsekoolina Euroopa Ettevõtliku Kooli tiitli.
• 2019. a avati ametikooli Innovatsioonilabor, kus on 3D-printeri ja 3D skänneriga varustatud tootelabor, 360-kraadi kaamera ja arvutitega liitreaalsuse labor ning muusika- ja heliseadmetega helilabor. Projekti rahastas Euroopa Sotsiaalfond.
• 2022. a tähistas ametikool 100. juubelit. Vaata videolugusid ametikooli endiste ja tänaste töötajatega>link opens on new page