Olles oma õppesuunas juba aastaid pidanud kuulama teiste edukatest projektidest, hakkas kripeldama – aga meie teeme ju ka midagi!

Ja siis avastasimegi, et juba aastaid tegeleme õppijatega aktiivselt erinevate projektidega – küll nimetuse all sündmuskorraldus.

Nimelt korraldavad igal aastal sotsiaaltöö õpperühmade õpilased erinevaid sündmusi (üritusi) erinevatele kliendigruppidele. Ikka oma erialast ja klientide vajadustest lähtuvalt. Seega on kaasatud nii lapsed kui pered, nii eakad kui erivajadusega inimesed. Sel õppeaastal sai lisaks õppijatele endile osalemisrõõmu tunda 341 inimest.

Veidi sisust ka. Kõik algab klientide vajaduste uurimisest: millest ikkagi tuntakse puudust või mis jääb saamata näiteks lastel, peredel, eakatel, erivajadusega täiskasvanutel jne? Juba mitu aastat tuuakse nt laste ja lastega perede puhul välja vajadus viia lapsed ja ka vanemad eemale nutiseadmetest, anda kogemusi päris loomadest, päris loodusest, kaladest nagunii. Selle tühja koha täitmiseks hakkasidki õppijad ideid korjama. Edasi läks nagu ikka sellises protsessis läheb: moodustusid paarid või kolmikud, küpsetati ideid, alustati planeerimisega.

Planeerimine, nagu selgus, on tõeliselt pikk protsess, sest läbi tulid mõelda kõik minutid ja logistilised tegevused. Kindlasti ka plaan B ja isegi C. Seejärel asuti tegelema reklaami, sponsorluse ja täpsema korraldamisega. Järgnes läbi viimine. Ja siis see kõige olulisem – analüüs. Traditsioonilised küsimused nagu Mis õnnestus? Mida teisiti? Kuidas läks koostööga? Mida ise õppisin – erialaselt, inimesena? Siis juba raporti lõplik viimistlemine ja esitluse loomine ning esitlemine. Ja oligi tehtud. Nii kirja pannes tundub lihtne, tegelikult õppijate tagasisidet arvestades väga pingeline, väljakutseid esitav, õpetlik ja vahva. Meie eesmärk ei ole küll koolitada ürituste korraldajaid, kuid nagu ajalugu on näidanud, tegelevad mitmed meie endised õppijad lastele jt tegevuste korraldamisega suurematel üritustel.

Kus, mida? Lapsed ja/või pered käisid näiteks maal loomi uudistamas ja erinevaid loomadega seotud tegevusi proovimas (sh vila kraasimine), kala püüdmas, uurimas ja puhastamas, pannkooke küpsetamas, vanavanematega tegutsemas, loodust uurimas, motorajal rallimas, politseinike ja tuletõrjujate töömaal jne. Eakatele toodi ellu nii ilu kui kevadet. Erivajadustega inimesed said käia kinos ja süüa kohvikus jäätist, käia muuseumis, harjutada turvalisust, teha ennast ilusaks, seigelda ja pidutseda ehk tunda end täisväärtuslike inimestena.

Õppijad said harjutada nii planeerimist kui koostööd, toime tulema lisaks plaanile A ka plaani B või C-ga ja kindlasti õppisid paremini oma kliendigruppe tundma. Tehti tublit tööd!

Mõned tegemised ületasid ka uudisekünnise. Kui arvestada, et korraldati 22 erinevat toredat päeva erinevatele klientidele, siis kõike seda kajastades oleksime vist kohaliku ajakirjanduse üle ujutanud.

Üks oluline oskus veel – sponsorite leidmine. Julgus ja oskus kaasata on kaasajal oluline oskus. Läbi aastate on meie õppijaid lisaks klientidega otseselt seotud asutustele (haigla, hoolekandeasutused, lasteaiad) toetanud mitmed Saaremaa firmad. Tahaks seekord mõned ära märkida: Delifood OÜ , Saaremaa Piimatööstus AS, Saare Kala OÜ, Selver AS, Rahnel OÜ, Anseküla Teelistemaja OÜ, Tang OÜ, Nipi Rantšo OÜ, ERTEC Ehitus OÜ, Päästeamet jne. Toetajate hulgas oli õppijate pereliikmeid, sugulasi ja sõpru nii oma koduste kui oma firmade ressurssidega. Aitäh kõigile neile!

Arvutas ja kokku võttis Sirje Pree

Fotol 18.aprillil toimunud eakate ilupäev, millest saab pikemalt lugeda SIITlink opens on new page.