Meil oli  hea võimalus panna ennast proovile kolmenädalasel praktikal Saksamaal, meie jaoks võõra kultuuri ja keele keskel.

Meid võttis vastu lasteaed KiTa Regenbogen. Esimesel nädalal olime nende peamajas, iga päev erinevas rühmas.

Positiivseks üllatuseks osutus suur meeskasvatajate osakaal, mis on meie lasteaedades haruldane nähtus. Kindlasti soovitame ka meie Eesti meestel ametit valides kaaluda ka lasteaiakasvataja ametit. Lastele on väga vajalik mehelik eeskuju, just eriti nn. poolikute perekondade puhul, kus isa üldse puudub.

Lasteaia kokkadel on üle nädala reedel vaba päev. Siis kokkavad kasvatajad. Lastega arutatakse, mida nad soovivad. Siis otsustatakse, mida valmistada ja ostetakse ka ise toit.

Huvitav oli see, et lastele antakse juua pudeliga mullivett. Vahepalad on leib määrdejuustuga ja  moosi- ning juustuviiluga. Kedagi vahepala sööma ei sunnita. Seda ei tehta ka hommikul või pärastlõunal koos, vaid siis, kui lapsed saabuvad lasteaeda või peale ärkamist. Kuidas keegi ärkab, nii nad lauda istuvad.

Lapsed ei maga pidžaamaga vaid oma riietega.  Magavad vaid väiksemad. Magama ei sunnita. Kui laps ei jäänud magama, vaid tuli voodist ära, siis on ta kasvatajaga koos. Kasvatajad rääkisid väga valjult, aga lapsi see magamise ajal ei häirinud.

Aknad olid pidevalt lahti, et värske õhk pääseks tuppa. Lapsed on jahedusega harjunud. Õues ollakse ka väga õhukeste riietega ning kasvatajad lapsi selles osas ei manitse. Nad on harjunud.

Meie jaoks oli omapärane metsalasteaed, kus on neli erinevas vanuses rühma. Laste vanused on 1-6 aastat. Lapsed on kogu päeva väljas ja teevad seal kõiki oma tegevusi, sh söömine ja potilkäik. Vaid väiksematel käiakse siseruumides mähkmeid vahetamas. Saksamaal on soojem kliima, seetõttu on see võimalik. Sel aastal ei ole sadanud selles paigas üldse lund.

Lapsed mängivad metsast saadava materjaliga. Ehitavad onne ja kasutavad väikeseid saage ning voolimiseks nuge. Lasteaias on ka oma koer ja kanad. Kanad jalutavad lasteaia territooriumil vabalt ringi. Sellega õpivad lapsed juba varakult tundma loodust ja selle omapära.

Kevadel korraldatakse kooliminevatele lastele kolmenädalane eriprojekt. Teemadeks on kokkamine, puutöö, teater, lennundus, teadus, maalimine.

Igal lapsel on oma vihik. Kõikidest tegevustest tuleb osa võtta ja õpetaja paneb selle kohta vihikusse templi.

Me vaatasime erinevaid õpitubasid. Meie jaoks oli kokkamine kaos: arvasime, et lapsele tuleb õpetada, kuidas teha. Kohalikud kasvatajad arvasid, et las lapsed proovivad, midagi ikka välja tuleb. Nii oligi - keegi igatahes näljaseks ei jäänud!

Meie jaoks oli see põnev. Nägime ja kogesime palju. Häid ideid võtsime ka kaasa. Julgustame ka edaspidi õppijaid julgelt minema praktikale välismaale, keel pole takistus.

Aave ja Gerda

märts 2019

Välispraktikat rahastas EL haridusprogramm Erasmus+