11 aastat tagasi olin osaline aktiivses eraelulises arutelus, kuna poeg Taavi oli lõpetamas põhikooli. Kus õppida edasi?

Inimesed on loomult erinevad - üks on hea suhtleja, teisele sobivad monotoonsemad tegevused, kolmas teadlase tüüpi ja tahab katseklaasis baktereid kasvatada. Taavi puhul oli selge, et ta ei ole akadeemiku või teadlase tüüpi. Talle sobivad käelised tegevused.

Täna räägitakse palju tööõnnest. Selle saavutamiseks on oluline, et õpitud oskuste rakendamine pakuks naudingut eelkõige iseendale. Kooli minek või eriala valik kellegi teise meeleheaks on samm sellest naudingust eemale.

Ühe valikuna kaalus poeg edasi õppimist spordigümnaasiumis, sest ta oli heal tasemel keskmaajooksja. Koduste arutelude tulemusel asus ta aga 2012. aastal õppima Kuressaare Ametikoolis väikelaevaehituse erialal. Kolm aastat läksid lennates. Muidugi oli mul isana uhke tunne, kui sain direktorina ulatada teiste kõrval lõputunnistuse ka oma pojale.

Taavi on öelnud, et ta on tänulik soovituse eest õppida praktilisi oskusi, mis kindlasti ka leiva lauale toovad.

Oskused on hinnas ja nende väärtus ajas ainult kasvab. Tehnoloogia muudab ühest küljest palju asju lihtsamaks. Tehisintellekti abil võib ära teha mitmed kirjatööd ja isegi lihtsama veebilehe tegemisega saab ta hakkama. Siiski on vaja neid, kes oskaksid ChatGPTle ja teistele tormiliselt arenevatele tehisintelligentsetele vahenditele töökäske kirjutada. Keerulisema veebilehe tegemisel jääb hätta see, kes programmeerida ei oska.

Vajadus jääb ametite järele, kus on vaja nii erialaseid teadmisi, nutikust kui ka käelisi oskusi.

Kutsekool pole veiderdamise ja lapsepõlve pikendamise koht

Taavi kinnitab, et erialaoskused sai ta just ametikoolist, kus oli võimalus kohe ka õpitud oskusi rakendada. Ta käis praktikal Saaremaa väikelaevaehituse ettevõtetes Luksusjaht ja Baltic Workboats. Lisaks õppis iseseisvust, sest enda asjade eest tuli ise vastutada, ja sai teadmise, et majanduslikku väärtust loovad ettevõtted. Kõigile.

Kuressaare Ametikoolil on hulk vilistlasi, kes töötavad, õpivad või teevad mõlemat koos. Meie missiooniks on toetada õppijat tema arengus. Kutseõppeasutuste eesmärk ei ole pakkuda sooja äraolemist. Kutsekeskhariduse õppija on koolis kolm või kolm ja pool aastat oma elukaarest. Ametikool on talle üheks etapiks ja hüppelauaks mitmetest.

Taavi läbis ajateenistuse ja töötas kooli lõpu järel erialasel tööl: pani kokku võistlusjahte. Ehitas Norras, Taanis ja Horvaatias kruiisi- ja ekspeditsioonilaevadel sisustust ning oli objektijuhiks. Samal ajal jätkas õpinguid Kuressaare kolledžis väikelaevaehituse valdkonnas.

Tänaseks on Taavi kolledži lõpetanud, saanud väikelaevaehitusinseneri oskused ja bakalaureusekraadi, aga see pole kõik. Koolitee jätkub nüüd juba magistriõppes mereakadeemias.

Tänu praktilistele laevaehituse oskustele ja merendussektori kogemustele töötab ta tehnilises inseneribüroos ja projekteerib kruiisilaevade sisustust.

Isana olen uhke. Koolijuhina tunnen heameelt, et Taavi lugu pole erand. See on üks näide paljudest, kus oskused on andnud vabaduse nii tööks kui ka elukestvaks õppimiseks.

Ka sport on jäänud, Taavi osaleb jätkuvalt nii jooksu- kui ka triatloni võistlustel. Eesmärgiks on alistada Ironman Tallinn 70.3 võistlusel viie tunni piir.