Võimalus sooritada praktika Iirimaal Dublinis tekkis minu jaoks ootamatult. Mõtlemisaega oli väga vähe. Sellegipoolest otsustasin härjal sarvist haarata ja kandideerida. Juba mõni päev hiljem selgus, et ongi minek ja hakati otsima ettevõtet kus praktikat teha.

Minu praktikaettevõtteks sai Pursuit Clothing Ltd., mikroettevõte, mis tegeleb meeste riiete jaemüügiga väikeses butiigis Dublini südames. Spetsialiseerunud on see kauplus ülikondadele ja klassikalisele meestemoele.

“Mida teeb raamatupidamise praktikant ülikondi müüvas poes?” See oli mu esimene mõte, mis püsis veel kohale jõudes ja esimesel praktikanädalalgi kui selgus, et inimene, kes minu praktika raamatupidamise poolt hakkab juhendama, peab nädalaks ära sõitma.

Niisiis saingi ma teha kõiksuguseid töid, alustades poe üldisest korrashoiust lõpetades moenõustamisega ja sobivate riidesuuruste otsimisega.

Sain teada detailselt, kuidas käib väikese kaupluse pidamine ning isegi kuidas valida ülikonda, sinna juurde lipsu ja kuidas lipsusõlme teha. Peale selle oli üks mu igapäevaseid tegevusi õmbleja juures käimine.Ülikond müüdi kliendile maha igal juhul, isegi kui suurus ei sobinud. Sellisel juhul võeti mõõdud ja kliendi käest kontaktnumber, viidi ülikonnapüksid või pintsak õmbleja kätte ja juba sama päeva õhtuks sai kliendile ideaalselt sobiva ülikonna üle anda.

Aga kuidas ülikonda üldse valida?

Üldine suuruste valik on riidenumbri ja pikkuse põhine nt 38R, kus täht tähistab kas S-short (lühike), R-regular(tavaline) või L-long (pikk). Ent alati ei ole inimesed täpselt mõõdutabelisse sobiva kehaga. Seetõttu tuligi proovida, mõõta ja vajadusel suurust korrigeerida.

Jagan mõnda soovitust, mis enda jaoks kõrva taha panin. Näiteks ülikonna pükse tuleks proovida alati koos kingadega, et saada õige pikkus. Kindlasti ei tohiks säär jääda kotti, ideaalne pikkus oleks kinga kontsa/tallaosa ülemise ääreni. Püksi nööp peab minema kinni vabalt. Hea oleks, kui vöö vahel oleks sõrme jagu ruumi, et pidulikul õhtusöögil peale rikkalikku einestamist püksid liialt pigistama ei hakkaks.

Pintsak olgu õlgadest täpselt paras, et käsi ette sirutades ei oleks ebamugav. Lisaks ei tohi pintsak olla keskosast liiga lai aga ka mitte liiga täpselt kinni minna.Taaskord sõrmejagu vaba ruumi jätta oleks mõistlik.

Pintsaku varrukas võiks olla sellise pikkusega, et triiksärgi varruka äär ja mansetinööbid paistaksid välja. Seega alati on mõistlik ülikonda valides minna poodi triiksärgiga või panna poes mõni triiksärk selga.

Hea oleks proovida ülikonda kohe ka sobiva lipsuga. Kui lips on mustriga või kirju, tuleks jälgida, et lipsul oleks esindatud sama värv mis värvi on särk, et üldine komplekt kokku sobiks. Valge särgiga muidugi muret pole, siis sobib enamasti igat värvi lips.

Jälgisin imetlusega, kuidas iga klient oli seal poes tõeline kuningas, kes pandi pealaest jalatallani riide ilma, et ta oleks pidanud ise pead vaevama suuruste või komplekti kokkusobivuse pärast. Olgu selleks siis ülikond või lihtsalt triiksärk-pintsak-teksad stiilis komplekt. Ülikonnad said selga nii abielluma hakkavad peigmehed, ballile minevad koolipoisid, ärimehed kui ka lihtsalt igapäevase riietusena ülikonda kandvad härrad.

Lisaks boonusena saadud teadmistele klassikalise meestemoe valdkonnas, sain välispraktika käigus tutvuda ka kohaliku raamatupidamise, maksusüsteemi ja muu ettevõtlust puudutavaga. Seega praktika eesmärk sai täidetud. Soovitan igal juhul kõigil välispraktikale minna ja õppida kõike, mida õppida annab. Isegi seda, mis alguses tundub ebaoluline. Kunagi ei tea, millal omandatud teadmisi elus vaja võib minna.

Palju põnevat

Eriti soovitan osaleda välispraktikal, kuna avaneb suurepärane võimalus tutvuda teise riigi kultuuri, rahvuse ja loodusega. Sellega sisustasin minagi oma vaba aja seal. Koos väikeettevõtlust õppiva Triinuga, kes samuti Iirimaal enda praktikat tegi, saime nädalavahetustel avastada Dublinit ja selle lähiümbrust.

Tänu hästi toimivale transpordisüsteemile ja meile antud sõidukaartidele piisas vaid googeldada, kus midagi põnevat on ja minna. Käisime näiteks armsas kuurortlinnas Bray’s mere ääres jalutamas ja jäätist söömas, Howth’i poolsaarel mägimatkal, Dundrumi hiiglaslikus kaubanduskeskuses shoppamas ja Dublinis vaatamisväärsustega tutvumas.

Kuna ilm Iirimaal on vaheldusrikas ja ettearvamatu, siis tuli ette ka sajuseid päevi. Aga see meid ei heidutanud. Kui juba nii kaugele oli mindud, polnud aega toas istuda.

Ühel päeval kui väljas sadas paduvihma, sai meil läbi käidud kõik Dublini rahvusmuuseumid, alates ajaloost ja loodusest, lõpetades kunstiga.

Dublin on rikas erinevate vaatamisväärsuste, ajalooliste ehitiste ja looduskauni ümbruse poolest, seega avastada on seal palju.

Marili Kesküla

Välispraktikat rahastas EL haridusprogramm Erasmus+